Luuleanalüüs „Poeedirahu“
kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab.
Luuletuste teema on enamasti sama laisklemine, vedelemine, looduse imetlemine ja
jälgimine (peamiselt taeva ja heinamaa), kuid on ka armastusluuletusi. Luulet see autor väga
ilmestada ei armasta, seda näitab kujundite vähesus tema luuletustes. Siiski leidsin mõned
metafoorid ja võrdlused, mis on minu arust mainimisväärt. Metafooridest meeldisid mulle
näiteks ,,Sinu silmade mererahus" ning ,,lainetealuses tummas vaikuses" (,,Magada ma
tahaksin Sinu silmade mererahus"), ,,pilvejänkud" (,,Maal"), ,,igatsuste õrnas öös" ja ,,väsinud
ränduri rahu" (,,Väsinud ränduri rahu"). Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub
nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu
nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll