Sõjasuvi Ruhnul
Kuid tuul ei andnud järele ja lahelt kostis
ühtesoodu raskete murdlainete monotoonset mühinat. Suveöö on lühike. Kuid ainult öösel võivad laevad märkamatult
kohale jõuda. Keskööl hakkasid mootorid mürisema ja laevad lahkusid varjulisest lahest. Jegorõtšev ja pooled
sapööridest olid kõige eesmisel traallaevad, ülejäänud liikurpraamil. Vaevalt jõuti lahe varjust välja, kui traallaeva
ründasid järsud laineread ja tema vastu paisati kümneid tonne vett. Laevatekk kadus aeg-ajalt jalge alt, siis jälle vajus
küljele. Tuli kõvasti kinni hoida, et enda vastu vaheseinu mitte ära lüüa. Väikeses ruhvis, mis ili sapööre tuubil täis oli
palav ja umbne. Nii mõnigi mees surus juba pealetulevalt iiveldust tagasi, hoides taskurätikut suul.
,,Võtke teatavaks, et üks keerd on soolikatel juba sees,'' põristas Hodak. Temast endast, õlakast ja jässakast ei saanud
jagu ükski merehaigus.