Reeglina nende aluseks on lühiajaline sünoptiline prognoos ja hüdroloogiline informatsioon. Pikaajalise prognoosi puhul võetakse arvesse analoog aastaid ja neid koostatakse iga aasta oktoobris ja kevade alguses. Talvisel perioodil koostatakse järgmisi lühiajalisi prognoose: jääpaksuse prognoos, jääkatte ulatuse prognoos, ajujää triivi prognoos. Kõige mugavamaks jääprognoosi esitamise viisiks on jääkaart. Suurt abi laineprognooside koostamisel ning jääkaardi joonistamisel annavad satelliidi pildid. Lainetuse prognoosid: Veekogudes tekitavad laineid tuul, õhurõhu kõikumised, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam tuntud lainetuse vorm on pinnalause. Laineid iseloomustavad lainepikkus ja levimiskiirus. Lainete põhiparameetritekss on : laine kõrgus h, laine pikkus L, laineperiood T, levimiskiirus C. Lainekõrgust võib ennustada, kui on piisavalt informatsiooni tuulest st selle mõju kestusest,
prognoos. Kõige mugavamaks ümbritsevatel aladel. Siinkohal on mõledud Seega põhinevad ilmaprognoosid õigel välja suurte veekogude madalal rannikul jääprognoosi esitamise viisiks on äikesepilvede aluseid mõne kuni arusaamisel atmosfääriprotsessidest ja paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. jääkaart. Suurt abi laineprognooside paarikümne kilomeetrise läbimõõduga täpsel ilmaandmete (nt. temperatuur, Briisid toovad päeval veekogult maismaale koostamisel ning jääkaardi joonistamisel madalama õhurõhuga alasid. niiskus, tuule kiirus) ülemaailmsel jahedamat ja niiskemat õhku. Selle tagajärjel annavad satelliidi pildid