Läänemeri
süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete
moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline
materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste
orgaaniliste jäänustekõdunemisel.
Läänemeres on kolm funktsionaalset osa: litoraal e. rannikuvöönd, profundaal ehk
põhjavöönd litoraalist sügavamal ja pelagiaal ehk vaba vee vöönd. Litoraal ulatub
lainepritsmete ülapiirist põhjataimestiku alapiirini. Profundaalis lagundavad loomad
põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle
organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee.
LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND
SOOLSUS 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse
promillides)
Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola, mis annabki soolase maitse. Kibekas
maitse on tingitud eelkõige magneesiumisooladest