Vaatleme ainult elastsuslaineid, mis on tingitud elastsusjõudude üleandmisest gaasis, vedelikus või sellel pinnal ning tahkes aines. Laine on võnkumise levimine. Võnkumised saavad levida kahel erineval viisl. Ühel juhul võnguvad osakesed risti laine levimise suunaga. Siis on tegemist ristlainega. Teisel juhul võnguvad osakesed piki laine levimse suunda. Sel juhul tegemist pikilainega. Laine on perioodiline nii ajas kui ruumis. Lainepinnaks nimetatakse pinda, mille punktid on kõik levinud ühesuguse aja ja mis võnguvad samas faasis. Pinna kuju järgi räägitakse keralainetest (lainepinnaks on sfäär ehk kerapind) ja tasalainetest (lainepinnaks on tasand). Lainepindade kaugus üksteisest on võrdne lainepikkusega . Lainepinna normaali nimetatakse kiireks. Laineid võib jagada ka kulgevateks ja seisvateks. Kui laine kuju liigub ruumis, on tegemist kulglainega, kui laine kuju püsib ruumis paigal, on tegemist seisulainega.