Sergei Vavilov (1891 1951) Väljapaistev venemaa füüsik, riigi ja ühiskonnategelane, NSV Liidu teaduste Akadeemia president 1945. 1951. a. Vavilovi põhilised teaduslikud tööd on pühendatud füüsikalisele optikale ja ennekõike fotoluminestsentsile. Vavilov uuris luminestsentsvalguse polarisatsiooni. tema juhtimisel töötati välja päevavalguslampide valmistamise tehnoloogia. Augustin Frensel (1788 1827) Kuulus prantsuse füüsik. Frensel pani aluse laineoptikale Täiendades Huygensi printsiipi sekundaarlainete interfereerumise ideega, lõi kvantitiivse difraktsiooniteooria. Ta selgitas HuygensiFresneli printsiibiga geomeetrilise optika seadusi, sealhulgas valguse sirgjoonelist levimist homogeenses keskkonnas. Ta lõi lainepinna tsoonideks jaotamise teel ligikaudse meetodi difraktsioonipildi arvutamiseks. Frensel tõestas esimesena valguse ristlainelisuse. Thomas Young (1773 1829)
16 Multimodaalne – suhteliselt lai – läbimõõt on kuni 0.2 mm. Standartne 50 μ m. Fiiberoptiline kaabel koosneb kahest erineva murdumisnäitajaga materjalist. Välimisel kihil on väiksem murdumisnäitaja kui sisemisel. Info (valgus) kulgeb kaablist läbi edasi-tagasi peegeldudes. Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas. Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka sujuvalt (modaalne dispersioon – venitab signaali pikaks). Pikemad ühendused, suuremad andmeedastuskiirused.
annaabi.ee 
