Füüsikaline maailmapilt
Kuna laserivalgus on koherentne, siis eseme- ja tugikimbu lained interfereeruvad, s.t.
nõrgendavad või tugevdavad üksteist. Tulemuseks on keeruline interferentsipilt, milles
on peidus holografeeritava eseme kuju. See jäädvustatakse fotoplaadile ja pärast
fotograafilist töötlemist (ilmutamine, kinnitamine, kuivatamine) ongi hologramm valmis.
Hologrammi vaatlemiseks kasutatakse ainult tugikimpu. Selle difraktsioon hologrammi
interferentsipildil tekitab täpselt samasuguse lainekimbu nagu oli esemekimp. Kui see
kimp silma juhtida, tekib silmas esemega sarnane kujutis. Tekkiv kujutis on ruumiline,
s.t. silma asendit muutes nihkub vastavalt ka kujutis.
Holograafial on mitmeid rakendusi teaduses, tehnikas, meditsiinis. Loomisel on
holograafiline kino ja televisioon. Holograafiast on huvitavalt kirjutanud H. Käämbre
oma "Laseriraamatus" (Tln: Valgus, 1978, § 25).
Hologramm erineb fotost mitmeti: