1927 kirjutab Tuglas monograafia Juhan Liivist. Kirjutanud kõikidest aastaaegadest aga põhiliselt sügisest. Sellest omakorda eriti hilissügisest. Taustaks on oluline venestusaeg. Kirjutamisstiil on väga napp. Näited teostest: "Sügis", "Sügise", "Oh kanarbik, oh lilleke", "Tühja pesa ees" Isamaa lüürika:"Mitte igaühele", "Ma lillesideme võtaks", "Eile nägin ma Eestimaad", Armastusluule: "Üks suu", "Sa tulid". Küll on lainte hiilgus ilus Juhan Liiv Küll on lainehiilgus ilus, ilus hiilgus mere veel. Küll on tähehiilgus ilus, ilus hiilgus ülevel. Minu kullakese silmad ilusamad enam veel kui see tähehiilgus kõrgel, kui see hiilgus mere teel. Aga kullakene kaugel, kaugel ilma otsata. Tuhat merd on meie vahel, tuhat lainet lõpmata.
Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Oh mu vend, mu sõsar, naine, Ema, isa, isamaa! 3) Küll on lainte hiilgus ilus 4) Pääsukese silm Küll on lainehiilgus ilus, Lendamine, lidin ja laul, Ilus hiilgus mere veel. Taevasina, kevade aul: Küll on tähehiilgus ilus, Päikeseselge ilm, Ilus hiilgus ülevel. Pääsusilm! Minu kullakese silmad Ilusamad enam veel Kui see tähehiilgus kõrgel, Kui see hiilgus mere teel. Aga kullakene kaugel, kaugel olma otsata. Tuhat merd on meie vahel, Tuhat lainet lõpmata.
annaabi.ee 
