Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu harima (kaer, oder, nisu, rukkis). Tekkisid kanjad ja alepõllundus (algselt kahe põllu süsteem kuid hiljem kolme (talivili, suvivili, kesa)) 4) Kirjutamata ajalugu. Eestis algasid rahutud ajad 5.sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus,
kristliku usku laiendada (usuti, et teised rahvad on alamad ning neid tuleb meie kultuuri ning religiooniga harida) * Impeeriumide rajamine toimus lainetena: -) 16. sajand toimus esimene laine, millest võtsid osa britid, prantslased, hollandlased, hispaanlased ja portugaallased. Laiendati oma valdusi Ameerikasse, Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Oma impeeriumi laiendamisega tegelesid ka türklased, kes laiendasid seda Lähis- Idas ja Balkani poolsaarel. Lisaks tegid seda ka venelased, kes lainedasid enda valdusi Siberi alade arvelt. -) 18. sajand toimus teine laine, kus on eeskätt tegemist brittide vallutamisega Indias ning ka ühendusteed, mis viisid Euroopast Indiasse. Nt. Gibraltar, Malta, Suessi kanal, Lõuna Aafrika (tõrjuti välja buurid ehk afrikaanid). -) 19. sajandi teisel poolel toimus kolmas laine, kus jagati peamiselt Aafrika sisealasid prantslaste, inglaste, portugallased ja väiksel määral ka belgialased. Lisaks toimus ka alade
annaabi.ee 
