Kõrbed
Liivakõrb
Ka liivakõrbed tekkisid mitmete aastate jooksul mäestikest. Jõed kandsid liiva
tasandikele, kus tuul selle laiali laotas. Osa kõrbeliivast pärineb ka järve- ja
mererandadest, kuid ka sinna on see saanud mäestikest jõgede vee
abiga.Suurim katkematu liivakõrb asub Araabia poolsaarel. Tal on kurja
kuulsusega nimi- Rub al-Hali. See võtab enda alla 647500 ruutkilomeetrit.Mitte
miski ei too kõrberomantikat paremini esile, kui merena laiuvad
liivalagendikud oma kaunite lõputute laineahelikega. Liivakõrbega kaasnevad
alati ka liivaluited. Tuul võib luidetele mitmesugust kuju anda. Mõnda tüüpi
luited, nagu näiteks täht- ehk püramiidluited, on suhteliselt püsivad, teised
aga, nagu näiteks barhaanid liiguvad aastas kuni 20 meetrit. Liivaluited
kujunevad sinna, kus on mingi takistus, näiteks taimepuhmas või suurem kivi.
Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need
maapinnast kuigi kõrgele