Aleksander Puškin
solvajana.
Sel ajal kui Puskini saatust otsustati ja sõbrad tema eest keisri juures kostmas käisid, lasti
Peterburis lahti vastik kuulujutt, nagu oleks Puskinile valitsuse käsul salaja vitsadega peksa
antud. Selle jutu laskis liikvele tuntud duellant ja mängur Tolstoi. Puskini arvates oli ta nüüd
igaveseks ajaks häbistatud, ega teadnud kas tappa ennast või keiser. Tsaadajev tegi talle selgeks,
et inimene, keda ootavad ees suured toed, peab laimusse põlgusega suhtuma ja tagakiusajatest
üle olema.
Karamzini, Tsaadajevi ja Glinka pingutused kergendasid Puskini saatust mõnevõrra.
Teda ei saadetud Siberisse ega ka mitte Solevetski saartele. 6. mai 1820 sõitis ta Peterburist
lõunasse, määratuna kindralleitnant Inzovi kantseleisse.
13
Puskin Lõuna-Venemaal
(1820-1824)
Puskin asus teele Jekaterinoslavi (praegu Dnepropetrovsk), kus sel ajal asus Venemaa
annaabi.ee 
