"laimusepp" - 1 õppematerjal

Sergei Jessenin

juba liiga hilja. Must mees Mu sõbr, mu sõber! Olen haige, haige väga! Mittea ei tea, millest tuleb mu piin. Kas sellest, et tuul paljail põldudel ägab, või et nagu september puid laastab ajusid viin. .... Ta oli ka poeet, uut sõna öelda püüdis ja vene külale lõi vaimustatud hümne, ja vastikuks plikaks ja oma kallimaks hüüdis ta ühte naist, .... "Must mees, see kõik on ilge vale! Sinust endast on see, sa nurjatud laimusepp!" Mu hing kargab täis ja kiusajale otse vastu vahtimist lendab mu kepp... ....on kustunud kuu. Aknas on uue päeva sina. Oh sina, öö! Miks sa kõike nii moonutad? Silinder peas, tühjas toas olen mina... Lõhutud peegli ees ma üksinda koonutan... 5. Surm Jessenin suri 30aastasena 28.detsembril 1925 aastal Leningraadis ja on maetud Moskva Vagankovo kalmistule. Hotelli "Angleterre" numbritoas lõpetas ta oma elu enesetabuga, jättes maha verega kirjutatud