MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA
Charles IV ja tema poja ning kolmanda ja neljanda naise portreebüstid. Katedraalis oli umbes 60
altarimaali, mis kinnitati altaritele. Charles’i eluajal hiilgas kirik ilmselt eredalt paljudes toonides.
Böömimaa maal on just tuntud oma ebatavalise värvikasutuse poolest, kus on kombinatsioon
pastelltoonidest ja segatud, ebamäärastest värvitoonidest, mis on hoopis erinev triaadist Euroopa
maalikunstis. Kasutusel on üheskoos lillad, helerohelised, roosad, laimikarva, ja hallid toonid.
(Snyder 1985: 26) Vormid ja kompositsoonid on sarnased mujal Euroopas populaarsetega. Böömi
kunst on nii prantsusepärane, kui ka italo-bütsantsilik, kuid esineb ka tugevaid böömilikke
mõjusid. (Snyder 1985: 27)
Kui Charles IV 1378. aastal suri, muutus kultuurielu drastiliselt, sest tema poeg, Wenceslaus IV
pidi rohkem hakkama poliitilise mediaatori rolli täitma, kui arendada kunstielu. Lõuna
Böömimaal aga arenes veel kunstnike tegevus