(Kink et al 1998: 103-105). Kolmas juurdekasvu proovide võtmise koht on Kõrgesoo. Soo lasub jääjärvelistel setetel. Üle 60% Kõrgesoost moodustab maksimaalselt 8,5 m paksune rabalasund, mis asetseb 2 m paksusel siirdesoo turbakihil. Kohati lisandub lamamisse 0,5–1,5 m männi-villpeaturvast. 23 Raba on valdavalt puisraba, lääneosas levib ka laugastega lageraba. Kuni 6 m paksune laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas
vegetatiivsena, seejärel tekib püstine, õisikut kandev pikkvõrse. Lehed veidi nahkjad, teravatipulised kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad. Õied ühekülgses õisikus, väikesed, valged, sigimik ulatub õiest välja. Õitseb juuni lõpus ja juulis, viljaks on kupar. Seemned valmivad augustis-septembris ja levivad järk-järgult; seemned väikesed, idu vähe arenenud, vajab idanemiseks mükoriisat. Paljuneb enamasti vegetatiivselt, seetõttu kasvab laigutiselt. Ei oma majanduslikku väärtust. SINIHELMIKAS Molinia caerulea. Nimi tuleneb Tsiili loodsteadlase Juan Ignazio Molina (1740-1829) nimest, caerulea tähendab ladina keeles hele- või taevas- sinine. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: soostunud pinnasel soodes ja rabaservades, soo-, raba- ja lodu-metsades; eriti sage kuivendatud soodes kuivenduskraavide kallastel. Püsik. Sinihelmikas
annaabi.ee 
