Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid
säilitada Euroopas rahu ja stabiilsus. Seetõttu viidi organisatsioonis läbi teatav struktuuriline
ümberkujundus ning määratleti uued eesmärgid:
Kriisiohjamine;
Rahuvalve- ja rahutagamisoperatsioonid;
Fundamentaalsete kaitsekohustuste täitmine.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on seni toimunud kaks laienemisringi, 1999. aastal võeti
NATO liikmeiks endise Nõukogude Liidu mõjusfääris olnud riigid Poola, Tsehhi Vabariik ja
Ungari ning seni viimases, 2004. aasta laienemisringis Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu,
Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
Üks alliansi kestvuse aluseid on konsensuslik otsustamine, mis tähendab, et kõik otsused
peavad olema ühehäälsed. Seetõttu läheb sageli enne olulisi otsuseid tarvis ulatuslikke
konsultatsioone ja arutelusid. Kuigi nimetatud süsteem võib kõrvalvaatajale näida aeglane ja
kohmakas, on sellel kaks suuremat eelist: esiteks peetakse lugu iga liikmesriigi suveräänsusest