Sissejuhatus metafüüsikasse
Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit
maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni
tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused
tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised
tõed. Tema juhtum lasub edukalt näidatud tõetagaja teoorial kõikidel nendel laiendtustel. Aga
ka näitab, et pole muid olulisi diskursusi väljaspool tema kaalutlusi ja et poleks olemas neil
tõetagajat.
Ta leiab, et tõetagaja teooria on vajalik, et anda nii tõe päris definitsioon kui ka tõe
nominaalne definitsioon. Tõetagajad on siis asjalood. Igal tõesel väitel peab olema tõetagaja.
Objektiivselt tõene propositsioon peab olema tõene mõnest reaalsuse aspektist. Tõetagaja
eksisteerimine paratamatult hoiab endas seda, et väide on tõene(tõetagaja printsiip). See