Keeleteaduse alused II
definitsioonideks on muidugi täiesti põhjendamatu."; seletus ületab entsüklopeedilisuselt
mõlemad eestikeelsed entsüklopeediad;
• eriti jäme viga on see, kui ta [= leksikograaf] mingit konkreetset tarvitusjuhtumit käsitab
tähendusena (Mäger 1971);
• ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile;
• vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu.
Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud
kontrastiivsele ja laiendavale polüseemiale defineerib Pustejovsky loogilise polüseemia kui
niisuguse laiendava mitmetähenduslikkuse, kus leksikaalne kategooria ei muutu ning
sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade
süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus
on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni