Ajalugu meedias
heaks loobuda, ei pruugigi toimuda.
Päts tahtis võimu säilitada, pidi ta kohe tegutsema. Ja küllap ta teadis, et kogu senine
poliitiline eliit teda toetab. Riigikogu reageeriski Pätsi võimuhaardejärgsele esinemisele
aplausiga ning võttis kiirkorras vastu kaitseseisukorra täiendamise seaduse, mis lihtsustas uue
reziimi kindlustamist. Seejuures pakkus sotsialist Leopold Johanson eelnõule parandust, mis
laiendanuks riigipöörajate volitusi veelgi. Tõnisson läks valitsuse loozi ja surus Pätsi kätt.
Arupärimisi ei esitatud, põhiseadust rikkuva Pätsi dekreedi vastu, millega kevadised
valimised ära jäeti, ei protestitud.
Riigipööret põhjendati peamiselt sellega nagu oleks vabadussõjalased ise tahtnud riigipööret
korraldada.
Teine põhjendus oli oht Eesti riigile väljastpoolt juhul, kui 12. märtsi sammud oleks lükatud