Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused. Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud osakesed põrkuvad hapniku osakestega. Veel madalamal tekivad punased virmalised ning kõrgeimates atmosfääri osades violetsed virmalised, aga neid tavaliselt näha pole. Virmalised saavad tekkida kõrgusel alates umbes 60st kilomeetrist merepinnast.
Leibeigenschaft, mis rõhutab keha kuulumist kellelegi, sünkroonne ka pr allikatega ( proprius de corpore). Leibeigenschafti termin levinud edela-Saksamaal hästi. 16 saj jooksul hakkab see termin levima põhja ja kirde poole, üha enam võetakse terminit kasut. Kõikides saksa riigikestes tähistatakse sellega kõiki mittevabade vorme. Liivimaal termin esmakordselt 1590 aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses. Leibeigenschafti termin levis ka skandinaaviasse ( livegenskap). Rõhutas siiani just keha omandit. Vaadates varauusaja kirjandust, siis ka seal oli leibeigenschafti termin sklaveriga sünonüüm. Küsimus, mille poolest orjus pärisorjusest erines segane. Kui on ürit defineerida on enamasti ürit def siise pookida ka näited või tegurid, mille poolest pärisorjus erines orjusest. Probleem