Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
Joonis 1 Tartu elanike arvu kasvamise kõver 1774-1922.
Tabel ja joonis näitavad, et linnaelanike kasv on käsikäes käinud linnasüdame
progressiga. Langeb ju elanike juurdekasvu maksimum 1887.-1897. aastal, 1070 keskmine
juurdekasv täiesti neisse aastakümnetesse, mil Tartu saavutas kaugemaulatuslikud
raudteeühendused. Raudteede ehitamisega algas ühtlasi töö- ja elamispaiga eraldumine teisalt
üleminek käsitöölt ja väikekaubitsemiselt kesk- ja suurtööstustele, laiemaulatuslikule
kauplemisele ning pandi alus ka tänapäeva majanduselu põhijoontele. Kõike seda soodustas
ennekuulmatute arvudeni tõusnud elanike arv. Inimesed ei saanud enam elada
tööndusehitustes ning leviti linna välisosadesse. Ühtlasi muutusid linnakeskuse vanemad
elamud jõukale kihile vastuvõetamatuteks ning nad ehitasid endale sammuti uued moodsamad
elamud linna välisosadesse. Vananenud elamud kisti maha või remonditi ja neid asendavad
nüüd moodasd hooned