Uusaeg
muutis kiriku riigist sõltuvaks. 19. saj oli sekulariseerimisajastu. Enamik kirikumaid
läksid ilmaliku võimu alla, religioossed mõjud jäid tagaplaanile ning individuaalne huvi
langus kiriklike usutalituste vastu. See tõi kaasa, et kirik hakkas rohkem vaeva nägema, et
hingekarjaseid leida. Kõige jõulisem vastukäik paavst Pius IX poolt, kus paavst kinnitas
kiriku täielikku üleolekut muudest institutsioonidest. Paavst kuulutas puntkide kaupa, mis
pole tõsi. Viimast etappi on nimetatud laicite (ilmalik), mis näitab riigi ja kiriku
vahekordade lõplikku ilmastamist. Riik hakkas nõudma, et kirik ja riik oleks kaks iseasja
ning nad ei sekku üksteise asjadesse.
Quanta cura.
PRM oli esimene riik, kus laicite printsiip läbi viidi. (va USA). See lahutamine tähendab,
et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse
nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani
usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886
annaabi.ee 
