maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel. Kivikirstudesse pandi põletatud surnute jäänused. Osa olid maetud maahaudadesse. Eelrooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse. Surnud asetati tarandimüüride vahele,vähem maeti põletatult. Rooma Rauaajal maeti surnuid tarandkalmetesse põletatult. Keskmisel rauaajal maeti tarandkalmetesse. Kaasa pandi esemeid. Muinasaja lõpul oli levinud põletusmatus, selle kõrval ka väheselt laibamatuste traditsioon 8)PRONKS on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nim. Pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink. 9)Kindlustatud asulad:asuvad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati palkidest või paekividest kaitsesein. Neis ka elati. Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused
nad eluajal rõivastatud olid. Ka matuserüüde osas pole pilt kuigi täielik. Põhjuseks on eelkõige tekstiili halb säilumine, mistõttu kangast leitakse enamasti vaid kohtades, kus see puutus kokku säilitamist soodustava pronksiga. Selles osas aitab meid muistsete eestlaste komme kaunistada rõivaid pronksspiraalide või rõngakestega. Tekstiili võib olla säilinud ka näiteks pronkssõlgede ja ehtenõelte all. Öeldu kehtib siiski vaid laibamatuste puhul. Põletusmatuses ei säilu tekstiil mõistagi kunagi. Matustes leituiga sarnased ehted linnuste ja asulakohtade leiumaterjalis viitavad sellele, et surnud maeti enam-vähem samasugustes rõivastes ja ehetes, mida nad pidulikel puhkudel kandsid ka eluajal. Hilisemast ajast on samas teada, et läänemeresoome naiste riietus varieerus väga oluliselt sõltuvalt naise east, abielulisest staatusest ja laste olemasolust. Omaette küsimus on, kas naised maeti sellises
annaabi.ee 
