Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse
arheoloogilisi esemeid niiviisi välja pani ning süstematiseeris. Tänu temale levis
muinasaja kolmikjaotus.
Jens Jacob Asmussen Worsaae oli Thomseni järglane ning tema tõestas seda
süsteemi ka teaduslikult. Hakkas kasutama suletud leidukomplekse,
leiukombinatsioone. Eristas ka vanema ja noorema kiviaja.
Nils Gustaf Bruzelius oli mees, kes arendas edasi esiaja kronoloogiat jagades
pronksiaja kaheks perioodiks (matuseviis põletusmatusest laibamatuseks).
Järgmine suurem muutus ning edasiminek oli tüpoloogia, mis on kronoloogiaga
tugevalt seotud.
Tüpoloogilised sarjad: Bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste
pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ja
looduslik valik. See meetod võeti 19. sajandil üle loodusteadustest.
Esimese evolutsiooni teooria andis välja Lamarck, mis on tuntud tänapäeval