Muinasaeg
Enamus viikingiajal kasutusel olnud linnused jäeti hilisrauajal maha
Enamik külasid siiski linnustest eemal. Asustus üle Eesti, tihedam Lääne- ja Põhja-Eesti
ning Kagu-Eesti, vähe Alutaguse, Pärnumaa ja Hiiumaa
Külades väikesed (4x5m) üheruumilised ristpalkhooned kerisahjudega. Kerisahjude
jäänused viitavadki asulakohtadele
Maakasutuses olulisi muutusi ei toimu. Jätkub seniste põlispõldude kasutus ja
laienemine
Esimesed raudteradega adta. Kitsas kirved asenduvad laiateralistega, mis hõlbustab
alepõldude rajamist
Arvatakse, et sel perioodil kujunesid üldjoontes välja tänase põllumajandusmaastiku
kontuurid
Varase rauaaja tunnusmärgid meie maastikes:linnamäed;tarand- ja kivivarekalmed,
Kagu-Eestis kääpad; tänapäevani püsivalt säiluinud külade ja külasarase kujunemine
Viikingiajaga lõpeb Eesti ajaloos periood, kus andmed tuginevad üksnes arheloogistele
leidudele. Algab suurte muutuste aeg nii Euroopas, kui ka tollastel Eesti aladel
annaabi.ee 
