Arvuti tarkvara ja piraatlus-referaat
Kui vaadata arenenud riike, siis
võib näha, et saksa arvutiomanikud võivad omale lubada 11000 krooni eest programme
aastas, ületades sellega eestlasi 350- kordselt. Arenenud riikides ületab tarkvara müük ka
riistvara müügi või on sellega võrdne, eestlane on siiamaani eelistanud ikka millegi
käegakatsutava, so. antud juhul riistvara eest maksta. 1995. aastal liikusid Eesti arvutiäris 500
miljonit krooni, millest lõviosa kulus riistvarale, laiatarbetarkvarale arvati kulutatud olevat
ligikaudu 40 miljonit. Hämmastav lühinägelikkus ilmneb teinekord ka suurhangetes, kus
12
läbiproovitud kolme võrdse osa reeglit (kolmandik summast riistvarale, kolmandik tarkvarale
ja kolmandik väljaõppele ja koolitusele) ignoreerides kah põhiliselt "rauda" ostetakse.
Võrdlemaks Eesti ja muu maailma seaduste karmust, võib välja tuua, et tarkvarapiraatluse
annaabi.ee 
