Mina õpetajana essee
õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et
see on vale. Selline käitumine võib jätta eluaegseid jälgi lapsepõlves esinenud alaväärsus
komplekside tõttu lisaks sellele võtab see lapselt iseseisvuse ja soovi ise midagi ära teha ilma
hirmudeta.
Head meelt tekitab rõõmus õhkkond rühmaruumis, minumeelest on halb tegeleda
lastega kes on vaiksed ja mõni julgem toriseb kuskil. Otseloomulikult peab laiasplaanis olema
kord majas, kuid õhkkond peab olema vaba. Siis on kõik tegevused sujuvamad ja tulemused
paremad. Paljud tegevused nõuavad harjutamist, vähe on asju, mis tuleb loomulikult.
Noorsootöötajaks õppides pean ma arvestama, et ei lähe noorte ette nagu matemaatika õpetaja
kellel selge siht silme ees, mida ta nüüd õpetama hakkab, vaid mina hakkan kujundama
vastavalt nõudlusele olukorda. Sellistel puhkudel on suhtlemisel suur roll, näiteks karjumisega
annaabi.ee 
