Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus
Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus
annaabi.ee 
