Laamtektoonika
Mandrid on
otsekui passiivsed reisijad hiiglaslikel konveierilintidel, mille ülemise osa moodustab
maakoorelaam, alumise konvektsioonivoo silmus Maa vahevöös. Mõned tänapäeva mändrid,
nagu Euraasia, koosnevad arvukaist omavahel liitunud maakoorelikdudest, mis minevikus on
paiknenud täiesti erinevais kohtades. Teised mandrid, näiteks Aafrika, Lõuna-Ameerika,
Austraalia, Antarktika on alles geoloogiliese Keskaegkonnas, sauruste ajastul, laialu
pudenenud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
1.3 Mandrite rännuteed
Ookeani ja mandrite asend on kõvasti muutunud viimasel 550 miljoni aasta jooksul. Pisut
varem, Aguaegkonna ehk Proterosoikumi lõpul olid kõik mandripangad kuhjatud ühtekokku
ülimandriks (superkontinendiks), mida nimetatakse Rodiniaks. Vanaaegkonna alguses,
Kambriumi ajastulsee lagunes ja tükid hakkasid laiali harjuma. Eeraldusid Laurentia (Põhja-
annaabi.ee 
