Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
5
*
Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete
põhjal. Pihkva kubermangu eestlaste hulgas on ka ca 14 000 setut. Läti alana on
käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna-Liivimaad (ilma
Valga ja selle ümbruse eesti valdadeta).
Asunduste arvu aluseks on: Meomuttel, Jüri 1900. Eesti asunikud laialises Vene riigis.
Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. Jurjev (Tartu): “Postimehe”
trükikoja kirjastus; Nigol, August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti
Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti
Kirjastusühisus “Postimees”.
J.Meomutteli ja A.Nigoli toodud andmed eesti asunduste kohta pole üks-üheselt
võrreldavad asunduse mõiste täpse määratlematuse tõttu. Samuti polnud J.Meomutteli