Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas
Sõjaks hästi ettevalmistunud Preisimaa koos teiste Saksa riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Prantsusmaa alistus. Keisririigi tegelikuks loojaks peetakse Bismarcki, kes oli keisri kõrval riigis tähtsuselt teine mees ning kellel oli keisri täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. Ta laveeris osavalt erinevate poliitiliste jõudude vahel ning kasutas oma tahte läbisurumiseks Riigipäeva laialisaamist, repressioone ja teisi surveabinõusid. Ta sai kuulsaks kui ,,raudne kantsler". 1.7. ERRU MINEK 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes on ajalukku läinud Saksa viimase keisrina. Wilhelm II ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. 1890. aastal sunniti ,,raudne kantsler" ehk Bismarck erru minema. Uued riigikantslerid ei omandanud enam sellist mõjukust kui Bismarck. Endine riigikantsler tõmbus poliitilisest elust aga tagasi ja elas oma mõisas