Eksami kordamisküsimused
Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise
intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade
metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka
metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga. Asjata ei öelda, et
juurepess tuleb metsa inimese jalajälgedes.
Alaküljel olevates poorides küpsevadki juurepessu eosed, mis tuulest laialikantuna
nakatavad peamiselt värskeid kände, harvem juure- ja juurekaelavigastusi kasvavatel
puudel. Juurekontaktide kaudu levib haigus ka lähinaabruses kasvavate eluspuude
juurtele.
Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude
kasvatamisel mittemetsamaadel (endisel põllu- ja karjamaadel), kõikuva veetasemega
aladel, happelistel liivmuldadel.
Juurepessu oht on väike v puudub: turbapinnasel, liigniisketel muldadel, väga