Veerikkuse järgi (suvisel madalveeperioodil) on uuritud jõelõigud jaotatud kolme rühma: 1. Veevaesed minimaalne vooluhulk 0,25 m3/s ja kas maksimaalne sügavus <0,6 m või domineeriv sügavus <0,4 m; 2. Keskmised minimaalne vooluhulk 1,0 m3/s; 3. Veerikkad minimaalne vooluhulk >1,0 m3/s. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks, Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks. Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga)
Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks
tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel: Külmaveelisi jõelõike võib nim. liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid-võldas, lepamaim, haug, trulling, luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikaste ja jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks. Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks.
annaabi.ee 
