Vääriselupaikade inventuur Eestis
metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade
pindala vähenes.
Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate
puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki.
Hoogustus rabade teke ja soostumine.
Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti
konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse
kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima
taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks.
Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast
olulisemaks metsi muutvaks teguriks kujunes sel ajal inimtegevus.
Tänapäeva kliimatingimustes avaldab metsade koosseisule diferentseerivat mõju tinglik
jagunemine valdavalt merelise või kontinentaalse kliimaga piirkondadeks.
annaabi.ee 
