Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad
(V.I.E LK 7)
Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest,
mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja
kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade
pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti
konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse
kooslustesse. (V.I.E LK 7)
Kliima jahenemine ja taas niiskemaks muutumine sai alguse 2500 aastat tagasi. Metsades
võis kliimamuutust märgata eelkõige rabade peale tungis ja kiirenenud soostumises. (V.I.E
LK 7)
Kui võeti kasutusele rauast tööriistad hakkas metsade pindala vähenema ja nende koosseis
muutuma. Kui 13.ndaks sajandiks oli metsasus vähenenud 60%-le pindalast, siis 20.nda
sajandi alguseks oli see näitaja vähenenud veelgi, 20%-le. Selline muutus toimus, kuna