põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad
müüda. 9. Kimchi Asiapärane vürtsikas hapukapsaroog, mida valmistatakse hiinakapsast ja redisest. Seda serveeritakse Koreas kõikvõimalike toitude kõrvale. Lisaks probiootilistele omadustele sisaldab kimchi ka beetakaroteeni, kaltsiumi, rauda ja vitamiine A, C, B1 ja B2. Lähemalt võib kimchi kohta lugeda siithttp://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7703 10. Pu-Erh tee Puerh tee on kääritatud tee, mida valmistatakse Lõuna-Hiinas Yunnanis laialehelise rohelise teepõõsa sortidest. Puerh teed on Hiinas on sajaneid tarvitatud – puerh teed joodi söömise ajal või pärast söömist (eriti rasvase toidu korral), kuna sellel teel on võime alandada kolesterooli taset, kõrvaldada seedimatust või vähendada kõhulahtisust. Puerh tee pideva tarvitamise tulemusena normaliseerub kehakaal, kaob kõhukinnisus, paraneb naha seisund, toimub organismi noorenemine. Kui teha kangem teetõmmis, siis võib selle abil
glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest
annaabi.ee 
