Keskmine gümnaasiumilõptaja - eluvõõras äpu või küps elluastuja
Jah, siin on mingi loogilisuse arendus
inimeses, samas kui igas aines minnakse ülipõhjalikuks, toimub juba informatsiooniküllus ja
üldiselt hakavad õpilased otsimad kergemaid mooduseid läbimaks testi. Olgu, võtame näiteks
matemaatika ja valemid. Kas gümnasist või pensionär oskab neid rakendada elus? Kaldun
arvama, et mitte. Jällegi tuleb tõdeda, et informatsioon on põhjalik, samas mitmeti ebavajalik.
Tagasitulles Eesti haridussüsteemi laialdusele on meie süsteem laiahaardeline, samas ei saa
väita, et informatsioon, mis serveeritakse on piisavalt selekteeritud, piisavalt praktiline eluks.
Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see,
mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused.
Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned
annaabi.ee 
