Eesti geograafia
Avamused kulgevad
idakirja ja lääneedelasihiliste vöönditena lõuna pool PärnuMustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on
Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel, ajal, mil Skandinaavias kerkisid mäed, oli Eesti maismaa.
Devonist alatest muuts Eesti ala jälle rannikupiirkonnaks. Devoni ajastu mereline bassein kujutas endast ekvaatori
lähedal olevalt IdaEuroopa platvormi loodseosa laialdasid piirkondi hõlmavat ja järkjärgult lõuna suunas vajuvad
nõgu.
Seal asuvasse merre suubusid suured jõed, mis said alguse kerkivatest Skandinaavia või Kaledoonia
mägedest. Need hiidjõed kuhjasid oma deltadesse mitmesaja meetri paksuses kvartsliivakihi, millest kujunesid Davoni
liivakihid. Liivakivi punane värvus tuleneb rahaühenditest. Tänapäeval paljanduvad nad mitemel pool LõunaEesti
jõeorgudes.