Euroopa 17-18 sajand
Sõja käik: Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased.
1625.a Inglismaa ja holland maksid taanile, et viimane toetaks
protestante, kuid katoliiklased tõrjusid taanlased välja. 1629.a
algas keisri ferdinand 2 ametlik katoliku usu taaskehtestamine.
1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud
ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja-
saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed
laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a
astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha
enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele.
Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama
kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis.
Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt
usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt
eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu.
annaabi.ee 
