EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE
Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli.
Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast,
Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast. Kitsamad kabjad viitavad päritolu tingimustele, ilmselt
pärinevad need loomad kuivemast, tüüpilisest stepi tingimustest, kus on peamiselt
kuivalembeline taimestik ja kuiv maapind. Laiakabjaline hobune on välja arenenud märjema
maapinnaga kliimas (Ruus, 2006). Hobuse kodustamine on mõjutanud tsivilisatsiooni kulgu.
Hobused andsid algselt toitu, piima, kergendasid transporti ja suurendasid sõja tegevust.
Tulemuste põhjal saab teha järelduse, et hobune kodustati 6000 aastat tagasi (Ruus, 2006).
Eesti hobuse päritolu on raske välja selgitada, kuna geneetiline mitmekesisus on piisavalt
suur. Enamus Põhja-Euroopa vanadel tõugudel on piisavalt ühisjooni, kuid küllaltki palju