J. Krossi luulekokkuvõte
Järgneva
häälestus on aga helesiniselt optimistlik, positiisete probleemidega tegeleva luuletaja pilk on
tulevikku pööratud. Üldine ja isikluk ühinevad tasakaalukas kooskõlas: isikukultuse ajastu surutisest
vabanemise tunne, teadmuse plahvatuslik kasv, alanud kosmoseajastu, koloniaalmaade ärkamine ja
vabadusliikumine, omaenese armastus ja kaasalöömisrõõm selles ajataustas. Maailma tajutakse
suures inimlikus ühtekuuluuses , luuakse laiahaarelisi seoseid ajastuste mineviku, oleviku ja
tuleviku ahel. Luuletuskogu kui tervik kasvab avaraks, pateetiliseks Arengu deklaratsiooniks, Aja
voolamise kui arengu ning edeneva tunnetuse hõlmavaks ühtsuseks.
,,Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis
,,Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avastusretked olid 60 - ndate aastate
esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Kross näeb üksikutki inimelu eeskätt ,,maailma