Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000
Sarnasused:
Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel
Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine
Tulemused - Eesti alade ümberjagamine
Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud
Erinevused:
Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui
hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal
Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti
Venemaale
Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg
4. Maarahvas
Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis
alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai