Eesti Uusaeg
Mõisadele suuri sissetulekuid andis viina tootmine.
1830ndatel aastatel Eestimaa kubermangu mõisates ligi pool vilja toodangust läks
viina tootmiseks. Polnud enam jätkusuutlik, 1830ndatel aastatel hakkasid levima
suuremad ideed. Kõige pealt asendada teotöö raharendiga ning mõisa tööde jaoks
üleminek palgalistele töölistele.
Mõisamajanduse ratsionaliseerimine: Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-
Ajaliselt puudutab 19. sajandi II veerandit ja keskpaika. Laiadaste muutuste algus.
Üleminek raharendile. Viinatööstuse ümberkorraldamine. Masinapargi uuendamine,
võeti kasutusele uued masinad, mis olid oluliselt paremad ja effektiivsemad. Tooraine
vahetus, uue ja odava toorainena hakati kasutama kartulit. Vilja oli võimalik turustada
kasulikumalt. Merino lammaste kasvatamine ehk peenlilla lambad, mida kasvatati
Kesk-Eesti aladel. Merino lambad olid toidusuhtes mõnevõrra pirtsakamad, nõutsid