Johannes Aavik
sõnavara rikastamiseks ning demonstreeris tõlketeoseis keeleuuendite ja uute sõnade
kasutamist keeles.
Neist mõjutegureist, mis andsid Aavikule tõuke uuendada ja rikastada eesti
keelt, tuleb ennekõike esile tõsta tema täheldavat soome keele oskust ning harrastust.
Teiseks faktoriks, mis suunas Aavikut keeleuuendamise teele, oli prantsuse keel, mida
ta perfektselt valdas.
Kui Aavik alustab 1911. a. suvel Kuressaares laiadast keeleuuenduslikku
tegevust, tekib tal "idee võtta massiliselt eesti keelesse soome laensõnu. Ta esitab
tähestikulises järjestuses 85 sõna, mis võiks soome laenudena eesti keeles kasutusele
võtta.
Keelemehed J. Jõgever ja J. V. Veski aga ei poolda eesti sõnavara
rikastamist soome laenudega sellises ulatuses, nagu seda Aavik ja Ridala tegid. Veski
annaabi.ee 
