Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?``
Postijaamade ja osalt ka mõisate kaudu said eesti keeles tuntuks hobusõidukite nimetused – kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika. 1870. aastal avati Tallinna-Peterburi raudteeliin ja selle kaudu tuli eesti keelde palju sellealaseid laensõnu: dresiin, kalonka, konka, reelka/relss. Kaubandus ja mõõdud – Liivimaal tegutses juba 15.-16. sajandil palju vene kaupmehi. Laatadel oli palju vene kaupmehi ja selle tõttu tuli palju sellealast laensõnavara. Näiteks basaar/pasar, lahvka, palagan. Ehitused ja elamusisustus – kalidor, kamorka Majapidamistarbed – kopsik, plooska, plüüda, samovar Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska Rõivad ja ehted – kassinka Ketramine ja kangakudumine – määts Tööstus – kartus, kletka Ühiskond ja administratsioon - praaja, priigavor Haridus ja kultuur – gimnaasia, gümnasist, gimnastika