Sõna kooselu tähendab mehe ja naise koos elamist, seega käib kooselu alla nii abiellumine kui vaba abielu. Külalisabielu on eri elukohtades elavate inimeste suhe. Külalisabielu võib olla nii abielu kui ka vabaabielu korral ja seda iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Külalisabielu on tänapäeval küllaltki sagedane. Kordusabielu on kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu. Kordusabielud on sagenenud seoses lahutumuse suurenemisega. Fiktiivabielu on abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta. Põhiliseks fiktiivabielu põhjuseks on elamisloa saamine. 2. Abielu on läbi aegade olnud inimeste jaoks väga tähtsal kohal ja on seda ka praegu, kuid mida aeg edasi seda vähem traditsioonilisest abielust lugu peetakse ja seda sõlmitakse, pigem mõeldakse sellele kaasnevatele õigustele ja kohustustele.
12 27 aastat (Ainsaar 1997). Kõige nooremalt abielluti Eestis pärast taasiseseisvumist 1992. aastal: meeste vanus abielludes oli siis keskmiselt 25 ja naistel 22 aastat. Üha olulisemaks on muutunud haridus ja karjäär, mis lükkab abiellumist ja ka laste saamist edasi. Enne pereloomist tahetakse saavutada majanduslik stabiilsus. Lahutamine on tänapäeval üsna tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes abiellumisega. Sel ajal võis üheks oluliseks lahutamise põhjuseks olla lastetus. On leitud, et 51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi. Peredes, kus lapsi oli palju, ei lahutatud peaaegu üldse (Ainsaar 1997). 1994. aastal on samuti leitud, et 41%-l lahutatud abieludest polnud
annaabi.ee 
