Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti
Nemad kujutlevad ikka veel sõda, mida aitab mõnevõrra idealiseerida vaimustus või enesekaitse. Miljoneid inimelusid, mida neile sõdadele ohverdatakse, nad ei arvesta. Läbi tuhandete ristidega sõjasurnuaedade peaksid nad rändama, kannul painav küsimus, miks need, kes siin koos maetud on, õieti pidid koos kannatama ja surema. Peab tekkima inimlik ja senisest avarapilgulisem isamaa- armastus. Nüüdsest peale ja ükskõik kui kauges tulevikuski peab see meie sihiks olema, et rahvaid lahutavaid küsimusi ei otsustataks enam sõjaga, vaid lahendataks rahulike läbirääkimiste korras. Sõda on saanud asjaks, mis ei saa enam arvesse tulla. Varem, kui relvade toime oli veel piiratud, võis patsifismi utoopiaks pilada. Aga tänapäeval, mil on 13 olemas relvi, mis võivad hävitada ühesainsas lahingus miljoneid inimesi ja luua surmavalt mürgise atmosfääri, on rahu saanud vältimatuks vajaduseks.