EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
metakeele NSM (natural semantic metalanguage), mis koosnebki semantilistest primitiividest.
Algselt vaid 14, hilisemates töödes kuni 60 primitiivi, nt.
• mentaalsed predikaadid (MÕTLEMA, TEADMA, TUNDMA)
• tegevused ja sündmused (TEGEMA, JUHTUMA)
• hinnangud (HEA, HALB)
• omadused (SUUR, VÄIKE)
• aeg (ENNE, PÄRAST, KUI)
• substantsi väljendajad (MINA, KEEGI, MISKI, INIMENE)
• Seemanalüüs – lähtub sõnatähenduste vähimateks universaalseteks tunnusteks lahutatavuse ideest
(sõltuvalt teooriast on neile vähimatele tähendusosistele antud erinevaid nimetusi: marker, noeem,
seem).
• Ka klassikalised strukturalistid (Praha fonoloogiakoolkond) lähtusid distinktiivsetest tunnustest.
• Seem on seega universaalne, üldistav ja ühetähenduslik tähenduskomponent.
• Nt. naisteadlane:
Tähenduse ebamäärasus