Mõisteõpetus
Liikudes abstraktselt konkreetsema mõiste suunas (deduktiivne
mõtlemine), jõuame tasemele, kus toimib seos: paratamatus väljendub juhuslike
nähtuste jadas. Näit., valitsemine kui poliitilise võimu realiseerimine ei jäta ruumi
juhuslikule tunnusele. Omistades mõistele valitsemine konkreetsema sisu, osutub
vajalikuks ka juhuslik tunnus mingi konkreetse riigivalitsemise vormina. Viimast
veelgi konkretiseerides tekib vajadus juhuslikku tunnust omakorda liigendada
lahutamatuks ja lahutatavaks. Sealjuures lahutamatu ja lahutatav juhuslik tunnus
on samuti seotud mõiste abstraktsuse astmega - üleminekul üldiselt vähemüldisele
mõistele, väheneb lahutamatu ja suureneb lahutatava juhusliku tunnuse osakaal.
Näit., riigivalitsemise vormi kui klassitunnuse üks liik on demokraatia, mille
juurde kuulub liigierisuse tunnusena parlament. Mõnes riigis on parlament
nimetatud riigikoguks, mõnes teises riigis - riigi duumaks. Mõnes riigikogus on
101 liiget jms
annaabi.ee 
