Tema soovituste hulgas oli ka saata kerjused sõjaväeteenistusse ning alaealistele kerjustele piitsa anda (Bourne, 1876). Ta poliitilised ideed baseeruvad ühiskondliku lepingu teoorial. Teooria väidab, et üksikisik nõustub loovutama mõningaid enda õigusi valitsejatele vastutasuks turvalisuse ja stabiilse korra eest. Üks tema väiteid on ka, et isik saavutas omanikustaatuse ressursi või maa üle, kui ta selle oma tööga väljateeninud oli. Locke uskus samuti võimude lahususse ning revolutsioonide vajalikusesse. Ta ideed mõjutasid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni ning konstitutsiooni (Zuckert, 1996). Thomas Jefferson, iseseisvusdeklaratsiooni üks koostajaid pidas John Locke üheks tähtsamaks meheks, kes kunagi on elanud. „Kaks Traktaati Riigivalitsemisest“ on 1689. aastal anonüümselt ilmunud kirjutis John Locke poolt. Oma eluajal lükkas ta tagasi väite nagu oleks ta
- Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata sama seadusandlikku õigust. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi ta seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. - Poliitiline vabadus- võidakse teha seda, mida peab tahtma, ja ei olda sunnitud tegema seda, mida ei pea tahtma. 2. Voltaire
annaabi.ee 
