temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeliku muudu 3,62-2,675=0,945 J Graafik: Järeldus: Antud soola lahustuvussoojus on . See tähendab, et 1 g antud soola lahustumiseks kulub 382,65 J. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend.
k=1,03 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 Aeg min Järeldus: Antud soola lahustuvussoojus oli 188,25 J/g ehk siis 1 grammi soola lahustumiseks kulub 188,25 J. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend. 5
Klaaspulgad 0,8×72,51= 58 Polüetüleenist nõu 2,22×28,62= 63,54 Vesi 400×4,18= 1672 C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, C= 0,80×72,51+4,18×400+1,88×8,5+2,22×28,62= 1809,52 J/K Kuna ma tean soojusmahtuvust C, siis võtan jooniselt temperatuuride vahe t ning arvutan eraldunud või neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Q= t×C t= 4,91-4,28= 0,63 Q= 0,63×1809,52= 1140 J Lahustuvussoojus on leitav valemiga q= Q/a J· g-1 q= 1140/6,17= 184,76 J/g Järeldused. Lahustuvussoojuseks on 184,76 J/g, kalorimeetri soojusmahtuvus C= 1809,52 J/K. Kõige suurem viga tehtud töös võis tulla termomeetri näidu valesti vaatamisel.
l v s Hl- lahustuvussoojus, µ1 Destillatsioon ja rektifikatsioon. Tb dTb Võimalik lahutada komponente vedelik-vedelik süsteemides. Hv-kristallvõre lõhkumise entalpia, Hs-solvatatsioonientalpia